Septentrio Reports https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps This series will contain various non-reviewed reports that result from research, development, teaching, administration etc. at or affiliated with UiT The Arctic University of Norway. en-US <p>Authors who publish with this journal agree to the following terms:<br><br></p> <ol type="a"> <li class="show">Authors retain copyright and grant the journal right of first publication with the work simultaneously licensed under a <a href="http://creativecommons.org/licenses/by/3.0/" target="_new">Creative Commons Attribution License</a> that allows others to share the work with an acknowledgement of the work's authorship and initial publication in this journal.</li> <li class="show">Authors are able to enter into separate, additional contractual arrangements for the non-exclusive distribution of the journal's published version of the work (e.g., post it to an institutional repository or publish it in a book), with an acknowledgement of its initial publication in this journal.</li> <li class="show">Authors are permitted and encouraged to post their work online (e.g., in institutional repositories or on their website) prior to and during the submission process, as it can lead to productive exchanges, as well as earlier and greater citation of published work (See <a href="http://opcit.eprints.org/oacitation-biblio.html" target="_new">The Effect of Open Access</a>).</li> </ol> jan.e.frantsvag@uit.no (Jan Erik Frantsvåg) septentrio@ub.uit.no (Septentrio Academic Publishing) Wed, 16 Mar 2022 11:36:36 +0100 OJS 3.3.0.7 http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss 60 1. Saemien healsoedotkemejarnge – geerve 20-jaepien båeries noere https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6455 <p>Saemien healsoedotkemejarnge (Senter for samisk helseforskning – SSHF) tseegkesovvi 2001 Sosijaale- jïh healsoedepartemeenteste mij stilli dotkemebaseereme daajroem buektedh healsoen jïh jieledetsiehkiej bïjre saemien årroji luvnie Nöörjesne. 20 jaepieh jarngen barkijh leah ovrehte 160 vitenskapeles tjaalegh bæjhkoehtamme, jïh 17 dåakteregraadh leah dorjesovveme. Stoerre leavloe bïejesåvva daajroem årroejidie åehpiedehtedh, mij daate heevehtimmiebæjhkoehtimmie vuesehte. Dïhte stoerre healsoe- jïh jieledetsiehkiegoerehtimmie SAMINOR lea jarngen uvtemesth darjome jïh vihkielommes gaaltije maam daajrojne healsoen, jieledehammoen jïh jieledevuekiej bïjre utnebe saemien årroji luvnie. Lissine SSHF tjïrrehtamme jallh meatan orreme jieniebinie stoerre daatatjöönghkeme- jïh dotkemeprosjektine. Skïemtjelassh jieledehammoen gaavhtan (vaajmoe- jïh vïrreåerieskïemtjelassh jïh sohkerejaamedh-gæbja) jïh psykiske healsoe leah vihkeles dotkemesuerkieh jarngesne. Gaavnoe dan stoerre låhkoen bïjre vædtsoesvoeteste saemien årromedajvine jïjnjem ållermaehtemem åadtjoeji medijinie. Seammalaakan prosjekte «Rein som næringsmiddel» (Bovtse goh beapmoemehtie), mij orre daajroem buakteme beapmoesisvegen jïh byjresedaalhkesi bïjre bearkosne jïh sysngelinie bovtseste. Jalhts SSHF annje lea onne jarnge, mijjieh noerebaelien mijjen duakan bïejebe jïh geerve jieliedasse vaedtsebe stoerre syjhtedassigujmie. Hijven dialogh dovne seabradahkeaktöörigujmie, dotkemebyjresigujmie jïh ij goh unnemes årrojigujmie sijhtieh eevre vihkeles årrodh juktie lyhkesidh.</p> Ann Ragnhild Broderstad, Marita Melhus Copyright (c) 2022 Ann Ragnhild Broderstad, Marita Melhus https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/deed.no https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6455 Wed, 16 Mar 2022 00:00:00 +0100 2. SAMINOR https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6456 <p><br>SAMINOR-guoradallam la Sáme varresvuoda dutkama guovdátja ájnnasamos dutkamprosjækta ja akta dajs ájnnasamos gáldojs mij guosská máhttuj sáme ja nuorttalijvuona åbbålasj álmmuga varresvuoda ja iellemdile birra. Badjásasj álggoálmmukperspektijvva dahká SAMINOR sierralágásj dáhtábáŋŋkan sihke nasjåvnålasj ja rijkajgasskasasj dásen. SAMINOR tjadáduvvá guovlojn gånnå edna sáme årru. Måttijn suohkanijn la aj stuorra guojna álmmuk. SAMINOR-dutkamav máhttá gålmå oajvvesuorggáj juohket: Rubbmelasj varresvuohta, mentála varresvuohta ja varresvuodadievnastusáj fálaldagá álmmugij. Dálátjij la SAMINOR dáhtájt tjoahkkim guovten ájggudagán, SAMINOR 1 jagijt 2003–2004 ja SAMINOR 2 jagijn 2012–2014. SAMINOR 1 tjadáduváj Álmmukvarresvuoda instituhta siegen madi SAMINOR 2 tjadáduváj Sáme varresvuoda dutkama guovdátjis aktu. Dálla plániduvvá ådå dáhtátjoahkkim, SAMINOR 3, gånnå vijdedip geografijjalasj guovlov váj buorebut gåbttjå guojna, merrasáme ja oarjjelsáme årromguovlojt. Vuostasj oassen SAMINOR 3, tjadáduvvá kvalitatijva ságájdahttemguoradallam mij gåvvit mij álmmuga ietjas mielas la guoskavasj mij guosská sijá varresvuohtaj ja rijbbamij ja majt varresvuodaguoradallam sijá guovlon bierri vuorodit. SAMINOR-dutkambåhtusa li moaddásijda ávkken: sáme álmmugij ja álmmugij ietján, Sámediggáj, suohkanijda ja fylkajda, nasjåvnålasj oajválattjajda ja varresvuoda barggijda. Duodden doajmmá SAMINOR “EU-kontroallan” juohkka ájnna oassálasste varresvuodas. Gå gåvvit álmmuga varresvuodav, de máhttá SAMINOR viehkken liehket váj hieret iehpevarresvuodav ja buoret varresvuoda dievnastusáj fálaldagáv álmmugij mijá moattebelak nuorttalamos rijkkaoasen.</p> Marita Melhus, Ann Ragnhild Broderstad Copyright (c) 2022 Marita Melhus, Ann Ragnhild Broderstad https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/deed.no https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6456 Wed, 16 Mar 2022 00:00:00 +0100 3. Bájkes stádaj https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6457 <p>Uddni årru birrusij gávtses juohkka låhkåsis Vuona viesádijs stádajn ja tjoahkkebájkijn. Edna sáme aj stádajn årru. Vájku la nav, de la ienemus oasse sáme varresvuoda dutkamis dagádum stádaj ålggolin. Diehtovádne urbána sámij varresvuoda ja iellemdile birra le duogátjin guoradallamij «Fra bygd til by» (Bájkes stádaj). «Fra bygd til by» la guovten oasen: akta registaranalijssa ja gatjálvissjiebmáguoradallam. Registaranalijssa tjadáduváj jagen 2011 aktisasjbarggon Senter for samisk helseforskning (Sáme varresvuodadutkama guovdásj, SSHF) ja Norsk institutt for by- og regionforskning (NIBR) gaskan. Ulmme lij gehtjadit gåktu 25 jahkebuolva 15-jagágij lidjin jåhtålam 23 sámevuona rabdaguovlo suohkanijs. Ållessjattugin ienep gå juohkka goalmát sijás årrun muhtem stádan. Ienep nissuna (39 %) gå ålmmå (33 %) lidjin stádajda jåhtålam. Finnmárko Gatjálvissjiebmáguoradallam tjadáduváj jagen 2014 vuona stádaj viesádij gaskan gudi lidjin bajássjaddam 23 sáme-dáttja rabdaguovlo suohkanijn. Sijá máná gudi lidjin badjel 18 jagága aj gåhtjoduvvin oassálastátjit. Danen li guoradallamin guokta sierra juohkusa: akta vuostasj buolva juogos ja nubbe nuppát buolva juogos. Vuostasj buolva juohkusis oassálasstin 2058 (34 %) sijájs gudi gåhtjoduvvin. Nuppát buolva juohkusis oassálasstin 1168 (19 %). Vásstedimprosænnta lij vuolemus nuoramusáj gaskan, ålmmåj gaskan ja smáv, nuorttalijvuona stádajn. Gålmadisoasse oassálasstijs diededin sij li sáme. Gatjálvissjiemán lidjin gatjálvisá tjerdalasj duogátja ja giela birra, varresvuoda, iellemvuoge, iellemdile, badjelgæhttjama, identitiehta, árbbedábálasj tjehpudagáj/russtima birra, bájkkáj ja kultuvrraj gullut, politihkalasj oassálasstema, vuojno sámegielaj gáktuj, manen la jåhtåm ja makkir sáme fálaldagá li mánájårruhijn ja skåvlåjn.</p> Marita Melhus, Ann Ragnhild Broderstad Copyright (c) 2022 Marita Melhus, Ann Ragnhild Broderstad https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/deed.no https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6457 Wed, 16 Mar 2022 00:00:00 +0100 4. Leavloe jïh bijjieleavloe SAMINOR:sne https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6466 <p>Doh jeanatjommes geerve almetjh Nöörjesne (75 % ålmijste jïh 60 % gujnijste) leah daelie fer lyövlehke jallh fer buajtehks; dej kråahpemaasseindekse (KMI) lea ≥ 25 kg/m2. Tjaalege tjïelkeste gaskemedtien KMI:m jïh gaskebullegievliem jïh man jïjnje buajtehksvoete lea – dovne sïejhme buajtehksvoete (KMI ≥ 30 kg/m2) jïh buajtehksvoete tjåejjien bïjre (gaskebullegievlie &gt; 88 cm gujnide jïh 102 ålmide) – SAMINOR-goerehtimmine mejtie tjïrrehti 2003–2004 jïh 2012–2014. Aalteren mietie staeriedamme gaskemedtien KMI jïh låhkoe sïejhme buajtehksvoetine læssani ålmide, men ij gujnide, SAMINOR 1-goerehtimmeste SAMINOR 2-goerehtæmman. Daate faamosne dovne saemide jïh jeatjabidie mah lin meatan SAMINOR-goerehtimmine. Gaskemedtien gaskebullegievlie tjarke læssani SAMINOR 1-goerehtimmeste SAMINOR 2-goerehtæmman dovne ålmide jïh gujnide jïh saemide jïh jeatjah almetjidie mah lin meatan. Illedahkh SAMINOR 2-goerehtimmeste vuesiehtieh saemien gujnh jollebe gaskemedtien KMI:m utnieh goh jeatjah gujnh jïh dej lea stuerebe gaskebullegievlie. Joekehtse lea unnebe ålmide gosse gaskemedtien KMI:m krööhkeste, mearan gaskebullegievlie lea vueliehkåbpoe saemien ålmide goh jeatjah ålmide. Gosse bæjjese fulkeme almetjh (aaltarisnie 36–69 jaepieh SAMINOR 1-goerehtimmesne mah lin meatan dovne SAMINOR 1- jïh SAMINOR 2-goerehtimmesne, dellie dïhte vuesehte doh nööremes aalteredåehkieh (36–44 jaepieh) mah leevlebe sjidtieh, dovne möölesovveme goh lissiehtimmie tjahtine jïh gaskebullegievlesne. Illedahkh noerhte-nöörjen dajvijste (SAMINOR 2) viertiestamme sjidtieh illedahkigujmie Tromsø 7-goerehtimmeste maam tjïrrehti 2015–2016 Romsesne. Dah aerviedieh dah mah lin meatan SAMINOR-goerehtimmesne, dovne ålma jïh gujnh, leah buajtahkåbpoe goh årrojh Romseste, jïh gujnh SAMINOR-goerehtimmesne aaj stuerebe gaskebullegievliem utnieh goh gujnh Romeste.</p> Bjarne K. Jacobsen, Marita Melhus, Kirsti Kvaløy, Ann Ragnhild Broderstad Copyright (c) 2022 Bjarne K. Jacobsen, Marita Melhus, Kirsti Kvaløy, Ann Ragnhild Broderstad https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/deed.no https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6466 Wed, 16 Mar 2022 00:00:00 +0100 5. Finnmárkku sápmelaččaid ja dáččaid rumašlaš lihkadeapmi, váibmo- ja varrasuotnavigiid riskabealit ja riska jápmit beare árrat https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6467 <p>Váibmo- ja varrasuotnavigit lea okta váldosivva ovdal áigge jápmimii. Čalmmustahttit eastadeaddji doaibmabijuid lea danin dehálaš. Rumašlaš lihkadeapmi lea ávkkálaš eastadeaddji doaibmabidju, muhto lea váilevaš máhttu das movt rumašlaš lihkadeami, váibmo- ja varrasuotnadávddaid riskabealit ja jápmin leat čatnasan oktii eamiálbmogiin, ovdamearkka dihte sápmelaččaid gaskkas. Historjjálaččat lea máŋggačearddalaš álbmogis davvin leamašan alladeappot váibmo- ja varrasuotnajámolašvuohta go riikkagaskamearis. Vurdojuvvon eallenahki Finnmárkkus lea ain vuollegeappos go muđui riikkas. Doavttergrádabargu jagis 2020, man vuođđun lea Finnmárku 3-iskkadeapmi (Finnmark 3) jagiin 1987–1988 ja SAMINOR 1 jagis 2003, čájehii ahte sámi dievddut ja nissonat Finnmárkkus jagiin 1987–1988 lihkadedje rumašlaččat barggus eanet ja sis lei obbalaččat stuorát rumašlaš aktivitehtalohku go norgalaš dievdduin ja nissoniin. Čiekŋudanjearahallan rumašlaš lihkadeami birra barggus ja astoáiggis čujuhii ahte boazosápmelaččat ja boanddat goappaš čearddalaš joavkkuin eai čielgasit sirren barggu ja astoáiggi. Dat sáhttá váikkuhan dasa movt ipmirdedje ja vástidedje jearaldagaid rumašlaš lihkadeami birra dearvvašvuođaiskkademiin. Iskkadeami bohtosat čájehedje ahte olbmuin geat rumašlaččat lihkadedje sihke Finnmárku 3 ja SAMINOR 1 iskkademiin, sis unnimusat loktanii rupmaša čoahkkisvuođamihttu dán 16-jagi áigodagas. Go čuovuimet oassálastid Finnmárku 3:s, 26 jagi badjel, de gávnnaimet ahte sii geat eanemusat rumašlaččat lihkadedje astoáiggis, sis lei 16 % unnit jámolašvuohta go olbmuin geat eai lihkadan astoáiggis.</p> Rune Hermansen, Bjarne K. Jacobsen Copyright (c) 2022 Rune Hermansen, Bjarne K. Jacobsen https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/deed.no https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6467 Wed, 16 Mar 2022 00:00:00 +0100 6. Riskabealit ja riska oažžut váibmo- ja varrasuotnavigiid https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6468 <p>Kapihtal válddaha váibmo- ja varrasuotnadávddaid riskkaid sápmelaččain ja eará čearddalaččain geat orrot seammá guovlluin Davvi-Norggas. Čállosa vuođđun leat golbma artihkkala mat leat oassin Fimbenáilluántte-Susánna/Susanna Ragnhild Andersdatter Siri doavttergrádabarggus. Dáhtavuođđun leat ges dieđut jearahallanskoviin, klinihkalaš iskkademiin ja varraiskosiin mat čohkkejuvvojedje dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkademiin SAMINOR 1 ja 2, mat čađahuvvojedje jagiin 2003–2004 ja 2012–2014. Dáhtát SAMINOR 2 iskkadeamis čájehit ahte sápmelaččain ja eará čearddalaččain leat hui seammá dásis dábálaš riskafáktorat váibmo- ja varrasuotnadávddaide, sihke go ledje árvvoštallon sierra ja ovttas riskakalkuláhtoriin (NORRISK 2) mii mearra 10-jagi riskka oažžut váibmodohppehaga ja vuoiŋŋaščaskkástaga. Buohtastahttin SAMINOR 1 ja 2 dáhtain čájehii mearkkašahtti njiedjama kolesterolas, varradeattus, borgguheamis ja gaskamearálaš rehkenaston 10-jagi riskkas (merrojuvvon NORRISK 2 riskascoriin). Varradeaddodálkkasgeavaheapmi<br>lassánii dievdduin, muhto ii nissoniin, ja goappaš sohkabeliin stuorui seakkášmihttu mearkkašahtti dien guovtti dearvvašvuođaiskkadeami gaskkas. Čearddalaš erohusat eai lean mearkkašahttit, eai nissoniin eaige dievdduin. Joatkevaš dutkamis čuovuimet oasseváldiid SAMINOR 1:is ja buohtastahtiimet sin riska dohppehallot váibmodohppehahkii dahje vuoiŋŋaščaskkástahkii, dan rájes go bohte iskkadeapmái jagiin 2003–2004 gitta lohppii jagis 2016. Buohcceviessosisačálihemiid ja jápminsivvaregistara (Dødsårsaksregisteret) dieđuid vuođul guorahalaimet lei go sápmelaččain ja eará čearddalaččain seamma riska jápmit dahje gártat buohccivissui váibmodohppehaga, koronára váibmovigi, vuoiŋŋašdohppehaga, vuoiŋŋaščaskkástaga geažil dahje muhtin seahkalas dávddaide gullevaččat juogo vuoiŋŋamaččaide dahje váibmo- ja varrasuonaide. Sápmelaččaid ja eará čearddalaččain ledje unna erohusat riska dáfus muhto sápmelaččain lei birrasiid 30 % alibut riskka go eará čearddalaččain oažžut vuoiŋŋašdohppehaga dahje vuoiŋŋaščaskkástaga. Vejolaččat sáhttá sápmelaččaid vuollegeappot rumašallodat leat oassin čilgehusas dasa.</p> Susanna Ragnhild Andersdatter Siri, Tonje Braaten, Bjarne K. Jacobsen Copyright (c) 2022 Susanna Ragnhild Andersdatter Siri, Tonje Braaten, Bjarne K. Jacobsen https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/deed.no https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6468 Wed, 16 Mar 2022 00:00:00 +0100 7. Diabetes mellitus SAMINOR-suohkanijn https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6469 <p>Diabetes mellitus (såhkårdávdda) la kronihkalasj ábnasmålssomskihpudahka gå varán la ilá alla såhkårsisadno. Jus rubmaha sella galggi nahkat såhkkårav bajás válldet ja boalldet de dárbahi insulijnav. Gå la diabiehtta sládja 2 de ij rubmaha ietjas insulijnna nuohkás buoragit dåjma. Navti edna såhkår varán báhtsá. Danen diagnåvsåv biedjá navti jut varrasåhkkårav mihtti. Vuorastuvvat, buojddot, ij buorre biebmojt bårråt jali ij heva labudit li ájnas sivá gå nágina oadtju diabiehtav sládja 2, ja duodden li giena ájnnasa. Diabiehtta sládja 2 lassán jåhtelit væráldin, ja skihpudahka la aj viek dábálasj Vuonan. SAMINOR-guoradallama baktu lip gehtjadam makta diabetes mellitus gávnnu sáme bájkijn, sierraláhkáj diabiehtta sládja 2. Såhkårdásse varán le guovte láhkáj mihttidum: plássmáglukåvsså (varrasåhkår) (sihke SAMINOR 1 ja SAMINOR 2) ja HbA1c (guhkesájggásasj varrasåhkår) (dåssju SAMINOR 2) Duodden gatjádalájma oassálasstijs gatjálvissjiemá baktu jus siján lij diabiehtta. Dát kapihtal åvddånbuktá ájnnasamos diabiehtta-gávnnusijt SAMINOR-guoradallamis ja la ienemusát Ali Naseribafrouei dåktårgráda milta jages 2019. Båhtusa vuosedi li baldedahtte alla diabiehttatálla mijá moattetjerdak álmmuga gaskan nuorttan. Muhtem suohkanijn li badjel 10 % viesádijn áldarin 40–79 jage diabiehtta sládja 2. Diabiehtta la dábálasj sihke nissunij ja ålmmåj gaskan, lehkusa sáme jali ælla. Muhtem analijsa vuosedi muhtem mudduj la ienep diabiehtta ja åvddådiabiehtta (åvddål oadtju diabiehtav) sámij gaskan, valla åbbålattjat ælla heva sieradusá sámij ja ietjá viesádij gaskan sáme årrombájkijn.</p> Ann Ragnhild Broderstad, Ali Naseribafrouei, Bjarne K. Jacobsen, Marita Melhus Copyright (c) 2022 Ann Ragnhild Broderstad, Ali Naseribafrouei, Bjarne K. Jacobsen, Marita Melhus https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/deed.no https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6469 Wed, 16 Mar 2022 00:00:00 +0100 8. Metabovlen syndrovme, buajhtehksvoete jïh etnisiteete saemien jarngedajvin https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6470 <p>Metabovlen syndrovme lea tjomhpe vaahrafaktovrijstie vaajmoe- jïh vïrreåerieskïemtjelasside jïh diabetese 2. såarhte. Daah vaahrafaktovrh leah stueriedamme gaskebullegievlie, jollebe fååstije vïrresohkere, jollebe njieptjieh triglyseridijste, vuelege njieptjieh HDLkolestroleste (dïhte «hijven» kolestrole), jïh jolle vïrrretrygke. Daate kapihtele åejviegaavnoeh aktede dåakteregraadeste åehpiedahta mij daata SAMINOR-goerehtimmeste våaroeminie åtna. Akte goerehtimmie mij daatah SAMINOR 1 jïh SAMINOR 2-goerehtimmeste vuesiehti låhkoe metabovlen syndrovmine læssani jaepijste 2003–2004 jaepide 2012–2014, joekoen ålmaj luvnie. Lij smaave jallh ij naan joekehtsh saemiej jïh daaroej gaskem. Ovrehte njieljie ållesth luhkie almetjijstie metabovlen syndrovmem utnin dennie ruraale noerhte-nöörjen årrojedåehkesne jaepine 2012–2014. Almetjh mah lin meatan SAMINOR 1-goerehtimmesne jïh mah metabovlen syndrovmem utnin, 50 % stuerebe vaahram utnin vaajmoe- jïh vïrreåerieskïemtjelassijste jaemedh, viertiestamme almetjigujmie mah idtjin metabovlen syndrovmem utnieh. Jïjtse gaskenasjonaale raasteaarvoeh gååvnesieh gaskebullemöölegidie ovmessie etnihkeles dåehkide, men akte studije SAMINOR 1- goerehtimmeste vuesiehti ij lij naan fåantoe jïjtse raasteaarvoeh nuhtjedh saemide jïh daarojde. Vielie dotkeme daatide SAMINOR 1-goerehtimmeste vuesiehti kråahpemaasseindekse (kilogram/meetere2) jeerehte kråahpejallojne daan årrojedåehkien luvnie, jïh daate viertiestimmieh kråahpemaasseindekseste baajnehte, saemiej jïh daaroej gaskem.</p> Vilde Lehne Michalsen Copyright (c) 2022 Vilde Lehne Michalsen https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/deed.no https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6470 Wed, 16 Mar 2022 00:00:00 +0100 9. Iellemguojme vahágahttem ja psykalasj vájve – mánnán vahágahtedum dasi vájkkut https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6471 <p>E gávnnu åvdep guoradallama ma li gehtjadam iellemguojme vahágahttemav sáme álmmuga gaskan. Diehtep vahágahttem åbbålattjat, ja iellemguojme vahágahttem sierraláhkáj, vájkkut psykalasj varresvuohtaj nievres láhkáj, ja árvvedahtte sámij gaskan la sæmmi láhkáj. SAMINOR 2 – gatjálvissjiemáguoradallama dáhtáj milta lip gehtjadam man dábálasj la iellemguojmev dåbdulattjat, rubbmelattjat ja sevsalattjat vahágahttet. Lep aj gehtjadam gåktu goavge ja depresjåvnå symptåvmå aktij gulluji iellemguojme vahágahttemijn sámij ja álmmuga gaskan ietján. Guoradalájma aj jus siján gudi lidjin iellemguojmes vahágahtedum ja mánnán vahágahtedum lidjin ienep duodalasj varresvuoda vájve gå sij gudi dåssju lidjin iellemguojmes vahágahtedum jali dåssju lidjin mánnán vaháguhtedum. Båhtusa vuosedin 13 % nissunijs ja 2 % ålmmåjs diededin lidjin juoktá iellemguojmes vahágahtedum (dåbdulattjat, rubbmelattjat ja sevsalattjat). Viek edna stuoráp oasse sáme nissunijs diededin sij lidjin dåbdulattjat ja rubbmelattjat vahágahtedum iellemguojmestis gå rivggoj buohtastahttá. Ij lim tjerdaj gaskan sieradus galles nissunijs lidjin dåbdulattjat, rubbmelattjat ja sevsalattjat vahágahtedum iellemguojmestis. Guoradallam vuoset la tjielgga aktijvuohta psykalasj varresvuoda vájvij gaskan ja makta iellemguojmes vahágahteduvvá, ja danna ij lim makkirak sieradus tjerdaj jali sjiervij gaskan. Dat merkaj vahágahttem la sæmmi duodalasj nágina psykalasj varresvuohtaj, lehkus dal nissun jali ålmåj, sábme jali ij. Siján gudi lidjin sihke mánnán ja iellemguojmes vahágahtedum lidjin ienep duodalasj vájve varresvuodajn gå sij gudi diededin iellemguojmme vahágahttá, valla ælla mánnán vahágahtedum.</p> Astrid M. A. Eriksen, Marita Melhus Copyright (c) 2022 Astrid M. A. Eriksen, Marita Melhus https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/deed.no https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6471 Wed, 16 Mar 2022 00:00:00 +0100 10. Symptovmh byöpmedimssturremidie jïh madtjelesvoetese jïjtse kråahpine https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6472 <p>Daan beajjetje seabradahkesne bijjieleavloe jïh buajtehksvoete daamtaj gååvnesieh jïh leah dan åvteste vielie jååhkesjamme sjïdteme stoerre bieline årroejijstie. Seamma tïjjen medija jarngesne åtna åvteguvvie lea skaejlies, aejlies jïh vervesne årrodh. Göökte goerehtimmine dejstie mah lin meatan SAMINOR 2 – klinihkeles goerehtimmesne (2012–2014), ïedtjem utnimh symptovmh goerehtidh byöpmedimssturremasse (Goerehtimmie 1) jïh mejtie fer vuelege aarvehtse bijjieleavloste naan såarhts ektiedimmiem utni viesjiehtåbpoe symptovmigujmie asvese jïh depresjovnese (Goerehtimmie 2). Mijjieh gaavnimh nyjsenæjjah gaskemedtien jienebh symptovmh byöpmedimssturremidie utnin goh ålmah. Mahte gaajhkesh dovnesh mah symptovmh byöpmedimssturremidie reektin, bijjieleavloem utnin jïh dah sån aaj stuerebe aarvehtsem utnin asvem jïh depresjovnem reektedh. Ij lij naan stoerre joekehtsh saemien jïh daaroen årroji gaskem gosse lea daej ektiedimmiej bïjre, men saemieh vielie soelkehtsbyöpmedimmien bïjre reektin. Saemien ålmaj jïh daaroen nyjsenæjjaj gaskem lij vaenebh symptovmh asveste jïh depresjovnese dej gaskem mah bijjieleavloem utnin, men mah jïjtjh vïenhtin dah iemie leavloem utnin jallh lin siegkie. Saemien nyjsenæjjide jïh daaroen ålmide idtjimh dagkeres ektiedimmiem gaavnh.</p> Kirsti Kvaløy, Marita Melhus, Anne Silviken, Ann Ragnhild Broderstad Copyright (c) 2022 Kirsti Kvaløy, Marita Melhus, Anne Silviken, Ann Ragnhild Broderstad https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/deed.no https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6472 Wed, 16 Mar 2022 00:00:00 +0100 11. "Moraš lea lossat. Ii leat duššo vajálduhttit" – Iešsoarbmejeddjiid oapmahaččat sámi guovlluin https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6473 <p>Iešsorbmen lea fuopmášahtti servodat- ja álbmotdearvvašvuođaváttisvuohta globálalaččat ja sisriikkalaččat. Iešsorbmen dáhpáhuvvá maiddái sámi servodagain gos ollu gilit ja bearrašat leat bahuid vahágahtton. Eará sániiguin, Sámis leat ollu oapmahaččat maŋŋá iešsorbmema. Dát kapihtal čalmmustahttá iešguđetlágán hástalusaid maid oapmahaččat sámi guovlluin vásihit go deaivvadit báikkálaš veahkehanásahusain. Kapihttalis digaštallat hástalusaid čadnon dasa go galgá veahki oažžut smávva servodagažiin ja veahkkeásahusa váilevaš ipmárdusa. Loahpas problematiseret makkár mearkkašupmi lea máhtus ja ipmárdusas oapmahaččaid dilálašvuođa birra ja dan kultuvrralaš konteavsttas mas son eallá.</p> Anne Silviken, Gro Berntsen Copyright (c) 2022 Anne Silviken, Gro Berntsen https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/deed.no https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6473 Wed, 16 Mar 2022 00:00:00 +0100 12. Dearvvašvuođabálvalusaid gielalaš ja kultuvrralaš heiveheapmi – Kollektiiva vuoigatvuohta, dearvvašvuođafágalaš hástalus, individuála dárbbut https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6474 <p>Norgga sámi álbmogis lea lága bokte nannejuvvon riekti oažžut ovttadássásaš dearvvašvuođabálvalusaid mat leat heivehuvvon sihke sin giela ja kultuvrra ektui. Dát doavttergrádaprošeakta lea jearahallamiid bokte guorahallan maid sámi pasieanttat ja terapevttat geain lea iešguđetlágan etnalaš duogáš oaivvildit makkár mearkkašupmi sámegielas ja sámi kultuvrras sáhttá leat ja movt dat sáhttet boahtit ovdan psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusa dikšundilálašvuođain Norgga davvisámi guovllu spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Bohtosat čujuhit ahte gielalaš ja kultuvrralaš heiveheapmi lea kompleaksa, ja ahte daid heiveheapmi orru gártan ovttaskas terapevtta duohkai. Terapevttat vásihedje ahte dearvvašvuođainstitušuvnnat dávjá eai kárte pasieanttaid gielladárbbuid ovdal go dikšun álgá. Terapevttat fertejedje ieža identifiseret pasieanttaid giela ja fállat sámegielat bálvalusaid aitto go pasieanttat bohte. Dat attii unnit vejolašvuođa fállat bálvalusa mii lei gielalaččat heivehuvvon. Bohtosat čujuhit ahte guovttegielat pasieanttat ja terapevttat lonohallet sámegiela ja dárogiela gaskkas divššus. Giellaválljemii váikkuhit máŋggabealat sosiála ja kultuvrralaš fáktorat. Váilu diehtu das leatgo váikkuhusat giellalonohallamis dikšuma oktavuođas. Terapevttain geat serve guorahallamii ledje máŋga oaivila das mii sámi kultuvra lea, muhto digaštalle hárve pasieanttaid «kultuvrralaš vásáhusaid» bargoustibiiguin. Moadde terapevtta suokkardedje movt iežas ja/dahje dearvvašvuođasuodjalusa kultuvra sáhttá váikkuhit dasa movt sii ipmirdit sámi pasieanttaid vásáhusaid ja muitalemiid. Sii ohcaledje fágalaš digaštallamiid movt láhččet sámi kultuvrii saji oppalaččat, ja adde ovdamearkan konkrehta pasieanttaáššiid. Bohtosat čujuhit ahte dearvvašvuođainstitušuvnnain lea dárbu systemáhtalaččat kártet pasieanttaid giela ja plánet sámegielat dikšofálaldaga ovdal konsultašuvnna. Bohtosat čujuhit maiddái ahte lea dárbu máhttui movt ja mainna lágiin sáhttá «sámi kultuvrralaš» beliid sajáiduhttet psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusbálvalusaide klinihkalaš relevánta vugiin. Lea dárbu eanet dihtui das movt kollektiiva rivttiid sáhttá ovddidit dearvvašvuođa – ja fuolahusbálvalusan nu ahte váldet vuhtii sámi pasieanttaid individuála dárbbuid.</p> Inger Dagsvold Copyright (c) 2022 Inger Dagsvold https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/deed.no https://septentrio.uit.no/index.php/SapReps/article/view/6474 Wed, 16 Mar 2022 00:00:00 +0100