Davvisámegiela máŋggaidlogu illatiivva variašuvdna Ohcejoga guovllus

Authors

  • Sierge Rasmus Sámi allaskuvla ja Oulu universitehta / Sámi University of Applied Sciences and University of Oulu

DOI:

https://doi.org/10.7557/sda.7032

Keywords:

máŋggaidlogu illatiiva, reálaáigemetoda, sosiolingvistihkka, giela rievdan, illative plural, real time method, sociolinguistics, language change

Abstract

Dán čállosa fáddán lea máŋggaidlogu illatiivva variašuvdna ja nuppástuvvan Ohcejoga guovllu hállojuvvon davvisámegielas. 1900-logus leat dáhpáhuvvan stuorra servodatlaš nuppástusat ja dáinna dutkamiin čielggadan mo dat leat váikkuhan sámegillii. Dálá giellaoahpaid kásussojaheamis lea máŋggaidlogu illatiivvas eanet go dušše okta sojahangeažus. Bárahisstávval nomeniid sojahangeažus lea -idda ja eará máttajoavkkuin lea -ide. Kásussojaheami variašuvdna gullo maiddái hállojuvvon gielas ja eandaliige bárrastávvalja kontrakšuvdnanomeniid illatiivasojahusas lea girjáivuohta.

Lean čohkken dutkanmateriála Sámi kulturarkiivva čoakkáldagain, iežan dahkan jearahallamiin ja Yle Sámi rádiojearahallamiin. Materiála analyseremis lean sirren máŋggaidlogu illatiivva geažusvariánttaid iešguđege áigodagain riegádan informánttain ja analyseren dasto variašuvnna ja nuppástuvvama reálaáigemetodain.

Boarrásamos materiálain gávdnojit njeallje geažusvariántta (-idi-ide-idda ja -idiidda), maid geavahus orru juohkáseamen oalle dássálagaid. Jahkečuođi beallemuttu nuppástusat, dego eváhkkoáigi, ođđasithuksen, ásodatáigi ja suopmelaččaid sisafárren, rievdadit dili mealgadit. Dáid báliid riegádan informánttaid gielas jávket guokte illatiivavariántta (-idi ja -idiidda) ja bárahisstávvalsubstantiivvaid sojahangeažus adnogoahtá maiddái deattohis stávvala maŋis. 1970-logu rájes fas leat leamašan positiivvalut nuppástusat sámegiela ektui ja giella lea fas ealáskan. Máŋggaidlogu illatiivva dáfus dat goittotge ii leat máhcahan jávkan geažusvariánttaid, muhto dan sadjái ortográfalaš (-ide) hápmi orru váldimin eanet saji ođđa áigge sápmelaččaid gielas.

English title: Variation in the illative plural in spoken North Saami in Ohcejohka

English abstract

In this article, I study variation and language change in the illative plural in spoken North Saami in the Ohcejohka municipality. Major societal changes took place in the 20th century and with this study, I shed light on how these changes have affected the Saami language. In the modern grammar, the illative plural is the only case that has multiple endings. The case ending of nouns with an odd number of syllables in the stem is -idda, whereas elsewhere the ending is -ide. Variation in the ending is also heard in spoken language, especially in the inflection of nouns with stems having an even number of syllables or contracted stems.

I have gathered my material from the collections of the Sámi Cultural Archive and the TKU collections of the University of Turku, Yle Sámi’s radio interviews, and some of the material I have gathered from interviews. I have used the realtime method to analyze the material.

In interviews with the oldest consultants, there are four different case endings (-idi-ide-idda, and -idiidda) that are used roughly equally. In the middle of the twentieth century, major changes took place, such as the evacuation period, reconstruction, housing in dormitories, and the relocation of Finns to the area. For consultants born at this time, two variants (-idi and -idiidda) disappear, and the use of the -idda ending with nouns having an odd number of syllables becomes more common. Since the 1970s, the situation of the Saami languages began to improve and, among other things, Saami began to be taught in schools. These changes have not returned the lost variants of the illative plural; instead the
orthographic -ide form is becoming more common in the speech of the Saami of the younger generation.

Metrics

Metrics Loading ...

References

Aikio-Puoskari, Ulla 2016: Gullos sámegiella! Sámegielaid ealáskahttima buoremus vuogit ja našuvnnalaš politihka linját Suomas, Ruoŧas ja Norggas. [Anár]: Sámediggi & Sámegiela doaimmahat. https://www.researchgate.net/publication/315727865 (30.11.2021).

Aikio, Samuli 1987: Yksi mieli, yksi kieli. Pohjoissaamen kirjakielen yhtenäistyminen. – Virittäjä 91 (4): 457–490.

Antonsen, Lene 2007: Giella buolvvas bulvii. Gáivuona sámegiela morfologiija guorahallan. Sámegiela váldofágadutkamuš, Gielladiehtaga instituhtta, Humanisttalaš fakultehta, Romssa Universitehta. https://hdl.handle.net/10037/1210

Antonsen, Lene & Janda, Laura 2015: Oamastanráhkadusat davvisámi girjjálašvuođas. – Vuokko Hirvonen & Johanna Johansen Ijäs & Marjatta Jomppanen & Kaarina Vuolab-Lohi (doaimm.), Symposia ávvučála. Nostalgiija, naga ja eará gielalaš ja kultuvrralaš fenomenat. Dieđut 2/2015. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla. 9–43. http://ansatte.uit.no/laura.janda/mypubs/Diedut%202015-2_artihkkalcoakkaldat_antonsen_janda.pdf (20.12.2021).

Arola, Laura 2021: Sámebaromehter 2020 – čilgehus sámegielagiid gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvamis. Vuoigatvuođaministeriija publikašuvnnat, Čilgehusat ja rávvagat 2021:13. Helsset: Vuoigatvuođaministeriija. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-259-873-8

Chambers, J.K. 1995: Sociolinguistic theory. Linguistic variation and its social significance. Oxford: Blackwell.

Chambers, J.K. 2015: Dialectology. – James D. Wright (doaimm.), International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences. Second Edition. Oxford: Elsevier. 348–352. https://doi.org/10.1016/B978-0-08-097086-8.52005-4 DOI: https://doi.org/10.1016/B978-0-08-097086-8.52005-4

Friis, Jens Andreas 1856: Lappisk Grammatik. Udarbeidet efter den finmarkiske Hoveddialekt eller Sproget, saaledes som det almindeligst tales i norsk Finmarken. Christiania: J. W. Cappelens Forlag.

Guttorm, Seija 1987: Dutkanraporta sámemánáid guovttegielalašvuođa birra Ohcejoga vuolledásis (1-6 LK). Dieđut 2/1987. Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta.

Helander, Nils Øivind 2001: Ii das šat murrii iige báktái. Davvisámegiela illatiivva geavaheapmi. Dieđut 1/2001. Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta.

Janda, Laura A. & Antonsen, Lene 2016: The ongoing eclipse of possessive suffixes in North Saami. A case study in reduction of morphological complexity. – Diachronica 33 (3): 330–366. https://doi.org/10.1075/dia.33.3.02jan DOI: https://doi.org/10.1075/dia.33.3.02jan

Jávrri-Juhán Niillas 2014: Dánsa birui. [Kárášjohka]: Davvi Girji.

Juutinen, Markus 2019: Koltansaamen myönteiset ja kielteiset fokuspartikkelit. – Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja 2019 (97): 75–107. https://doi.org/10.33340/susa.69127 (7.12.2021). DOI: https://doi.org/10.33340/susa.69127

Korhonen, Mikko 1981: Johdatus lapin kielen historiaan. Suomalaisen kirjallisuuden seuran toimituksia 370. Helsinki: Suomalaisen kirjallisuuden seura.

Kurki, Tommi 2005: Yksilön ja ryhmän kielen reaaliaikainen muuttuminen: kielenmuutosten seuraamisesta ja niiden tarkastelussa käytettävistä menetelmistä. Suomalaisen kirjallisuuden seuran toimituksia 1036. Helsinki: Suomalaisen kirjallisuuden seura.

Labov, William 1994: Principles of linguistic change. Volume 1. Internal factors. Oxford: Blackwell.

Lassila, Juhani 2001: Lapin koulutushistoria. Kirkollinen alkuopetus, kansa-, perus- ja oppikoulut. Osa I. Acta Universitatis Ouluensis E Scientiae Rerum Socialium 49. Oulu: Oulun yliopisto. http://urn.fi/urn:isbn:9514264541

Lehtola, Veli-Pekka 1994: Saamelainen evakko. Rauhan kansa sodan jaloissa. Helsinki: City Sámit.

Lehtola, Veli-Pekka 2012: Saamelaiset suomalaiset. Kohtaamisia 1896–1953. Helsinki: Suomalaisen kirjallisuuden seura. https://www.veli-pekkalehtola.fi/UserFiles/files/saamelaiset_suomalaiset_final_screen.pdf (25.11.2021).

Mustanoja, Liisa 2011: Idiolekti ja sen muuttuminen. Reaaliaikatutkimus Tampereen puhekielestä. Acta Universitatis Tamperensis 1605. Tampere: Tampere University Press. <https://urn.fi/urn:isbn:978-951-44-8417-9>.

Nielsen, Konrad 1979 (1926–1929): Lærebok i lappisk (samisk). 1. Grammatikk. Lydlære, formlære, orddannelseslære og syntaks samt tillegg. Oslo: Universitetsforlaget.

Pasanen, Annika 2016: Saamebarometri 2016. Selvitys saamenkielisistä palveluista saamelaisalueella. Sámi giellabaromehter 2016. Čielggadus sámegielat bálvalusain sámeguovllus. Čielggadusat ja rávvagat 39/2016. Helsset: Oikeusministeriö. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-259-530-0

Paunonen, Heikki 2005a: Helsinkiläisiä puhujaprofiileja. – Virittäjä 109 (2): 162–200. https://journal.fi/virittaja/article/view/40402 (11.11.2021).

Paunonen, Heikki 2005b: Totta vai toiveajattelua: näennäisaikainen muutos todellisen muutoksen kuvastajana. – Johanna Vaattovaara & Toni Suutari & Hanna Lappalainen & Riho Grünthal (doaimm.), Muuttuva muoto. Kirjoituksia Tapani Lehtisen 60-vuotispäivän kunniaksi. Helsinki: Helsingin yliopisto suomen kielen laitos. 13–53. http://hdl.handle.net/10224/4090

Rasmus, Minna 2008: Bággu vuolgit, bággu birget. Sámemánáid ceavzinstrategiijat Suoma álbmotskuvlla ásodagain 1950–1960-logus. Publications of the Giellagas Institute 10. Oulu: Oulun yliopisto.

Rasmussen, Torkel 2014: «Go ealáska, de lea váttis dápmat». Davvisámegiela etnolingvisttalaš ceavzinnávccaid guorahallan guovtti gránnjágielddas Deanus ja Ohcejogas 2000-logu álggus. Dieđut 5/2014. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla. https://hdl.handle.net/10037/5593

Saamelaiskomitea 1973: Saamelaiskomitean mietintö. Liite: Tutkimusraportit.

Komiteanmietintö 1973: 46. Helsinki: Valtioneuvosto.

Sammallahti, Pekka 1982: On grade alternation and the illative plural in Lappish. – Finnisch-ugrische Forschungen 44: 110–113. https://doi.org/10.33339/fuf.109830 DOI: https://doi.org/10.33339/fuf.109830

Sammallahti, Pekka 1998: The Saami languages. An introduction. Kárášjohka: Davvi girji.

Sammallahti, Pekka 2019: Láidehus sámegiela jietnadatoahpa dutkamii. Giellagasinstituhta almmustahttinráidu 18. Oulu: Oulu universitehta. http://urn.fi/urn:isbn:9789526222578

Published

2023-03-16

Issue

Section

Articles