Davvisámegiela ‑ráigge – substantiiva, advearba, postposišuvdna vai kásus?

Jussi Ylikoski

doi:10.7557/sda.8310

Authors

Jussi Ylikoski UiT Norgga árktalaš universitehta https://orcid.org/0000-0003-0160-4829

DOI:

https://doi.org/10.7557/sda.8310

Čoavddasánit:

advearbbat, báikekásusat, davvisámegiella, goallossánit, prolatiiva

Čoahkkáigeasut

Artihkal guorahallá davvisámegiela morfema (‑)ráigge morfologiija, syntávssa ja semantihka earenoamážit dálá čállingielas. Sátnehámit nugo uksaráigge ja bálggesráigge leat dán rádjai analyserejuvvon sihke goallossubstantiivan ja advearban, muhto eanáš báhcán vuđolaš dutkama haga. Viiddes empiralaš dutkanmateriála čájeha, ahte ‑ráigge-loahppasaš sátnehámiin leat iešguđetlágan merrosat mat leat prototiippalaš, normála substantiivvaid merrosat, muhto daid illá sáhttá atnit substantiivva ráigi dahje makkárge advearbbaid mearusin. Davvisámegiela ‑ráigge-hámiid morfosyntáksa ja semantihkka laktásit kásusiidda ja eandalitge báikekásusiidda, man vuođul omd. ráhkadusa dan min boares jođáhatráigge sáhttá álkimusat dulkot nomengihppun, mas substantiiva jođáhat lea ng. prolatiivva kásushámis, man geažusin ‑ráigge sáhttá várrugasat gohčodit. Prolatiivvalaš ‑ráigge almmuha lihkadeami bálgá seamma láhkai go lokatiiva almmuha báikki ja gáldu (dan min boares jođáhagas) dahje illatiiva háltti (dan min boares jođáhahkii).

Referánssat

Materiála:

Ávvir 21.2.2013 = Čoavddus ii leat stáhta ruhta. – Ávvir 36/2013 (21.2.2013): 6–7.

Ávvir 12.2.2014 = Buoridit rádjageainnuid. – Ávvir 29/2014 (12.2.2014): 6.

Hætta, Lars & Bær, Anders 1958: Muiˈtalusat. Ålgus addii Knut Bergsland. Oslo: Universitetsforlaget.

Fernandez-Vest, M.M.Jocelyne 2011: Typological evolution of Northern Sami: spatial cognition and Information Structuring. – Ylikoski, Jussi (doaimm.), The quasquicentennial of the Finno-Ugrian Society. Helsinki: Finno-Ugrian Society. 33–55.

Guttorm, Eino 1998: Bearralat Deatnogáttis. Kárášjohka: Davvi Girji.

Guttorm, Hans Aslak 1986: Iešnjárgga šiljut. Deatnu: Jår’galæd’dji.

Isaksen, Knut 1998: Duottar. Luonddugeografiija. [Billávuotna]: Iđut.

NRK Sápmi 15.6.2007 = Wigelius, Anna M. 2007: Maŋimuš beaivi. – NRK Sápmi. <http://www.nrk.no/kanal/nrk_sapmi/izu/1.2711520> (15.6.2007).

Paltto, Kirsti 1989: Guovtteoaivvat nisu. [Ohcejohka]: Gielas.

Sara, Máret Ánne 2014: Doaresbealde doali. Guovdageaidnu: DAT.

Sámi korpus. UiT Norgga árktalaš universitehta ja Norgga Sámedikki sámi teakstačoakkáldat. <http://gtweb.uit.no/korp/> (veršuvdna 17.11.2014).

Girjjálašvuohta:

Antonsen, Lene & Janda, Laura 2013: Oamasteapmi davvisámi girjjálašvuođas. Sáhkavuorru Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa symposias. Guovdageaidnu 26.–27.11.2013.

Antonsen, Lene & Janda, Laura & Baal, Biret Ánne Bals 2012: Njealji davvisámi adposišuvnna geavahus. – Sámi dieđalaš áigečála 2/2012: 7–38.

Bartens, Raija 1972: Inarinlapin, merilapin ja luulajanlapin kaasussyntaksi.Helsinki: Suomalais‑Ugrilainen Seura.

Bartens, Raija 1978: Synteettiset ja analyyttiset rakenteet lapin paikanilmauksissa.Helsinki: Suomalais‑Ugrilainen Seura.

Blake, Barry J. 2001: Case. Cambridge: Cambridge University Press.

Friis, J. A. 1856: Lappisk Grammatik. Christiania: J. W. Cappelen.

Haspelmath, Martin & Sims, Andrea D. 2010: Understanding morphology. London: Hodder Education.

Helander, Nils Øivind 2001: Ii das šat murrii iige báktái. Davvisámegiela illatiivva geavaheapmi. Dieđut 1/2001. Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta.

Korhonen, Mikko 1981: Johdatus lapin kielen historiaan. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Magga, Ole Henrik 2002: Muhtun čuolmmat sámi cealkkaoahpas. – Sámi dieđalaš áigečála 1/2002: 59–69.

Nickel, Klaus Peter & Sammallahti, Pekka 2011: Nordsamisk grammatikk.Karasjok: Davvi Girji.

Nielsen, Konrad 1912: Lappisk som gjenstand for videnskabelig forskning. Tiltrædelsesforelæsning holdt ved Kristiania universitet 25. mars 1912. Kristiania: Aschehoug.

Nielsen, Konrad 1926: Lærebok i lappisk. I. Grammatikk. Oslo: A.W. Brøgger.

Nielsen, Konrad 1932–1962: Lappisk ordbok. Grunnet på dialektene i Polmak, Karasjok og Kautokeino. Oslo: H. Aschehoug & co.

Rauhala, Ilona 2013: Attribuutin kongruenssi: adjektiivit, demonstratiivit ja *para. – Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja 94: 199–221. https://doi.org/10.33340/susa.82518

Sammallahti, Pekka 2005: Láidehus sámegiela cealkkaoahpa dutkamii. Kárášjohka: Davvi Girji.

Sammallahti, Pekka & Nickel, Klaus Peter 2006: Sámi-duiskka sátnegirji. Karasjok: Davvi Girji.

Sapir, Edward 1921: Language. An introduction to the study of speech. New York: Harcourt, Brace and Company.

Ylikoski, Jussi 2009: Non-finites in North Saami. Helsinki: Finno-Ugrian Society.

Ylikoski, Jussi 2014: Davvisámegiela substantiivavuđot -naga-hámit giellaoahpa ja sátnevuorkká rájá alde. – Sámi dieđalaš áigečála 1/2014: 51–71. https://doi.org/10.7557/sda.8302

Ylikoski, Jussi 2015 (boahtimin): From compound nouns to case marking: Prolatives in South Saami and Lule Saami. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen 39.