Davvisámegiela substantiivavuđot –naga-hámit giellaoahpa ja sátnevuorkká rájá alde

Authors

DOI:

https://doi.org/10.7557/sda.8302

Čoavddasánit:

adjektiivvat, davvisámegiella, essiiva, sátneráhkadeapmi, suorggideapmi

Čoahkkáigeasut

Artihkal guorahallá davvisámegiela substantiivavuđot –naga-hámiid (ovdamearkka dihte varranaga, vuoiddasnaga ja betoŋganaga) morfologiija, syntávssa ja semantihka earenoamážit dálá čállingielas. Viiddes dutkanmateriála vuođul boahtá ovdan, ahte vaikko –naga-hámit leat ovdal govviduvvon ovttaskas advearban, de dat leat produktiiva morfologalaš kategoriija man syntávssalaš funkšuvnnat čujuhit dasa, ahte –naga-hámiid sáhttá buoremusat gohčodit substantiivavuđot adjektiivan. Vaikko dain eai leat adjektiivvaide mihtilmas komparatiiva- ja superlatiivahámit, dat geavahuvvojit sihke predikatiivan ja attribuhttan, ja daid vuođđomearkkašupmi lea ’X:in durdon’ (omd. betoŋganaga fiellut; fiellut leat betoŋganaga). Dábáleamos –naga-hámiid morfosyntávssa ja semantihka lassin guorahallojit maid eanet marginála geavahanvuogit, mat veahkehit oaidnit dan, makkárat leat –naga-hámiid prototiippalaš morfosyntáksa ja semantihkka, ja makkár ráját dain leat.

Referánssat

Materiála:

García Lorca, Federico 2000: Birtá Elle dállu. Frederico Garcia Lorca giehtačállosa vuođul. Luđolaččat heivehan ja čállán neavttára ja juoigi várás Harriet Nordlund. Heivehan, čállán ja jorgalan Magne Ove Varsi. [Guovdageaidnu]:[Beaivváš Sámi Teáhter].

Gaski, Harald & Solbakk, John T. & Solbakk, Aage (doaimm.) 2004: Min njálmmálaš árbevierru. Máidnasat, myhtat ja muitalusat. [Kárášjohka]: Davvi Girji.

Jávrri Juhán Niillas 1998: Boaldimis báhtui. Suoma beale sámiid eváhkkomátki 1944-45:s ja sin Norgga beale ránnjáid vásihusat dáid áiggiid. Kárášjohka: Davvi Girji.

Oskal, Sara Margrethe 2010: Dál ja dalle. - Sara Margrethe Oskal & Jovnna-Ánde Vest & Inga Ravna Eira & Ritva Nystad, Dál ja dalle. Noveallat. Kárášjohka: Davvi Girji. 7-26.

Sálbmagirji II 2005. [Oslo]: Verbum.

Sámi korpus. UiT Norgga árktalaš universitehta ja Norgga Sámedikki sámi teakstačoakkáldat. <http://gtweb.uit.no/korp/> (veršuvdna 17.11.2014).

Tapio, Ingrid 1997: Riesasilki. Muitalusat ja divttat. Kárášjohka: Davvi Girji.

Girjjálašvuohta:

Antonsen, Lene 2013: Čállinmeattáhusaid guorran. - Sámi dieđalaš áigečála 2/2013: 7-32. https://doi.org/10.7557/sda.8321

Čállinrávagirji 2003. Sámedikki giellaossodat ja Sámedikki oahpahusossodat. <http://www.samit.no/callinravvagat.pdf> (20.3.2014).

Dixon, R. M. W. 2010-2012: Basic Linguistic Theory. 1-3. Oxford: Oxford University Press.

Friis, J. A. 1887: Ordbog over det lappiske Sprog. Christiania: Jacob Dybwad.

Haspelmath, Martin 1996: Word-class-changing inflection and morphological theory. - Geert Booij & Jaap van Marle (doaimm.), Yearbook of Morphology 1995. 43-66. https://doi.org/10.1007/978-94-017-3716-6_3

Haspelmath, Martin 2007: Pre-established categories don't exist: consequences for language description and typology. - Linguistic Typology 11: 119-132. https://doi.org/10.1515/LINGTY.2007.011

Lagercrantz, Eliel 1939: Lappischer Wortschatz. I-II. Helsinki: SuomalaisUgrilainen Seura.

Lauwers, Peter & Willems, Dominique 2011: Coercion: definition and challenges, current approaches, and new trends. - Linguistics 49(6): 1219-1235. https://doi.org/10.1515/ling.2011.034

Leem, Knud (Canutus) 1768: Lexicon Lapponicum bipartitum. Nidrosiae: Seminarium Lapponicum Fridericianum.

Nickel, Klaus Peter & Sammallahti, Pekka 2011: Nordsamisk grammatikk. Karasjok: Davvi Girji.

Nielsen, Konrad 1926: Lærebok i lappisk. I. Grammatikk. Oslo: A.W. Brøgger.

Nielsen, Konrad 1932-1962: Lappisk ordbok. Grunnet på dialektene i Polmak, Karasjok og Kautokeino. Oslo: H. Aschehoug & co. (W. Nygaard).

Ravila, Paavo 1951: Totuus ja metodi kielitieteessä. - Virittäjä 55: 113-122.

Sammallahti, Pekka 2005: Láidehus sámegiela cealkkaoahpa dutkamii. Kárášjohka: Davvi Girji.

Ylikoski, Jussi 2009: Non-finites in North Saami. Helsinki: Finno-Ugrian Society.

Ylikoski, Jussi 2014: Kieliopin arvoituksia marissa ja pohjoissaamessa: depiktiiviset suffiksit -ńek ja -naga. - Nobufumi Inaba & Jorma Luutonen & Arja Hamari & Elina Ahola (doaimm.), Juuret marin murteissa, latvus yltää Uraliin. Juhlakirja Sirkka Saarisen 60-vuotispäiväksi 21.12.2014. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura. 415-432.

Ylikoski, Jussi (boahtimin a): Essive in North Saami. [Giehtačálus.]

Ylikoski, Jussi (boahtimin á): Kásusgehčosat dielkodávddas? Fuomášumit sámegiela (-)naga álgovuođu ja degrammatikalisašuvnna birra. [Giehtačálus.]

Downloads

Almmuhuvvon

2025-09-24

Almmuhus

Juogus

Artihkkalat

How to Cite

Ylikoski, J. (2025). Davvisámegiela substantiivavuđot –naga-hámit giellaoahpa ja sátnevuorkká rájá alde. Sámi dieđalaš áigečála, (1), 51–71. https://doi.org/10.7557/sda.8302