7. Diabetes mellitus SAMINOR-suohkanijn

Authors

DOI:

https://doi.org/10.7557/7.6469

Keywords:

Diabetes mellitus, sáme, SAMINOR

Abstract

Diabetes mellitus (såhkårdávdda) la kronihkalasj ábnasmålssomskihpudahka gå varán la ilá alla såhkårsisadno. Jus rubmaha sella galggi nahkat såhkkårav bajás válldet ja boalldet de dárbahi insulijnav. Gå la diabiehtta sládja 2 de ij rubmaha ietjas insulijnna nuohkás buoragit dåjma. Navti edna såhkår varán báhtsá. Danen diagnåvsåv biedjá navti jut varrasåhkkårav mihtti. Vuorastuvvat, buojddot, ij buorre biebmojt bårråt jali ij heva labudit li ájnas sivá gå nágina oadtju diabiehtav sládja 2, ja duodden li giena ájnnasa. Diabiehtta sládja 2 lassán jåhtelit væráldin, ja skihpudahka la aj viek dábálasj Vuonan. SAMINOR-guoradallama baktu lip gehtjadam makta diabetes mellitus gávnnu sáme bájkijn, sierraláhkáj diabiehtta sládja 2. Såhkårdásse varán le guovte láhkáj mihttidum: plássmáglukåvsså (varrasåhkår) (sihke SAMINOR 1 ja SAMINOR 2) ja HbA1c (guhkesájggásasj varrasåhkår) (dåssju SAMINOR 2) Duodden gatjádalájma oassálasstijs gatjálvissjiemá baktu jus siján lij diabiehtta. Dát kapihtal åvddånbuktá ájnnasamos diabiehtta-gávnnusijt SAMINOR-guoradallamis ja la ienemusát Ali Naseribafrouei dåktårgráda milta jages 2019. Båhtusa vuosedi li baldedahtte alla diabiehttatálla mijá moattetjerdak álmmuga gaskan nuorttan. Muhtem suohkanijn li badjel 10 % viesádijn áldarin 40–79 jage diabiehtta sládja 2. Diabiehtta la dábálasj sihke nissunij ja ålmmåj gaskan, lehkusa sáme jali ælla. Muhtem analijsa vuosedi muhtem mudduj la ienep diabiehtta ja åvddådiabiehtta (åvddål oadtju diabiehtav) sámij gaskan, valla åbbålattjat ælla heva sieradusá sámij ja ietjá viesádij gaskan sáme årrombájkijn.

Downloads

Download data is not yet available.

Metrics

Metrics Loading ...

Author Biographies

Ann Ragnhild Broderstad, UiT Norgga árktalaš universitehta

Skait Erna Anne-Ravdna, gástaduvvam Ann Ragnhild Broderstad, la dåktår ja sujna la dåktårgráda epidemiologijjan. Ann Ragnhild la sismedisijna ja varraskihpudagáj sierratjiehppe. Sån barggá uddni fágalasj jådediddjen Sáme varresvuodadutkama guovdátjin, Varresvuodadiedalasj fakultiehtan, UiT Vuona arktalasj universitiehtan. Duodden barggá oajvvedåktårin Nuortta-Vuona universitiehttaskihppijvieson, Harstad. Ann Ragnhild la guovte stuorra álmmukguoradallamij dutkamjådediddje, Varresvuohta- ja iellemdilleguoradallam SAMINOR ja Fra bygd til by. Barggá moatte rijkajgasskasasj dutkij siegen Sverigis, Ådå Zealandas, Australias, Canadas, Ruonáednamis/Danmárkos ja USA:as ja la læhkám sebrulasj Arctic Human Health Research Group Arktalasj ráde vuolen ájggudagán 2008–2018. Ann Ragnhild la oassen Healthy Choices jådediddje juohkusis, NFR-ruhtaduvvam prosjækta masi gulluji moadda stuorra álmmukguoradallama, daj gaskan aj SAMINOR.

Ali Naseribafrouei, Indre Fosen Legetjeneste

Ali Naseribafrouei la riegádam ja bajássjaddam Iranan ja lågåj medisijnav Teheran Universitiehtan (1997-2005) Ali bargaj dåktårin ja dutken Iranan 6 jage. Váldij bioteknologijja masterav Høyskolen i Innlandet:in ja epidemiologijja dåktårgrádav UiT Vuona arktalasj universitiehtan. Madi studierij UiT:an, de Ali bargaj Sáme varresvuodadutkama guovdátjin. Suv dåktårgráda lij diabetes mellitus ja makta dat gávnnu sámij ja dáttjaj gaskan Vuonan. Sån disputierij jagen 2019. Dálla barggá Ali dåktårin Leksvijkan, Sisŋep Fosena suohkanin.

Bjarne K. Jacobsen, UiT Norgga árktalaš universitehta

Bjarne K. Jacobsen lea professovre epidemiologijesne Seabradahkemedisijnen Instituhtesne, UiT arktiske universiteetesne, jïh lea 1981 raejeste dotkeminie gïehtelamme saaserimmien jïh fåantoej bïjre gellide ovmessie kronihkeles skïemtjelasside, uvtemes vaajmoevïrreåerieskïemtjelassh. Bjarne ektiedimmiem åtneme Saemien healsoedotkemejarngese aktem boelhkem. 4. kapihtele leavloen jïh bijjieleavloen bïjre lea såemiesmearan altese dotkeme leavloeevtiedimmien bïjre SAMINOR:esne jïh Tromsø-goerehtimmesne.

Marita Melhus, UiT Norgga árktalaš universitehta

Marita Melhus la statistihkár ja barggá seniorinsjenierran Sáme varresvuodadutkama guovdátjin, UiT Vuona arktalasj universitiehtan. Sån vásstet SAMINOR ja Fra bygd til by dáhtábásaj åvdås ja viehket dutkijt statistihkalasj analijsaj ja programmierimijn. Marita la guojmmetjállen edna artihkkalijn ja rapårtåjn maj sisadno la Vuona biele sámij varresvuoda dille.

References

Anderson I, Robson B, Connolly M, et al. Indigenous and tribal peoples’ health (The Lancet-Lowitja Institute Global Collaboration): a population study. Lancet 2016;388(10040):131-57. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(16)00345-7.

Naqshbandi M, Harris SB, Esler JG, et al. Global complication rates of type 2 diabetes in Indigenous peoples: A comprehensive review. Diabetes Res Clin Pract 2008;82(1):1-17. https://doi.org/10.1016/j.diabres.2008.07.017.

Helsedirektoratet. Nasjonale faglige retningslinjer for diabetes. Oslo: Helsedirektoratet, 2016. (sist faglig oppdatert 16. mars 2021, lest 12. mai 2021). [Tilgjengelig fra: https://www.helsedirektoratet.no/retningslinjer/diabetes].

Berg JP. HbA1c as a diagnostic tool in diabetes mellitus. Norsk Epidemiologi 2013;23(1):5-8. https://doi.org/10.5324/nje.v23i1.1596.

Stene LC, Ruiz PL, Åsvold BO, et al. Hvor mange har diabetes i Norge i 2020? Tidsskr Nor Laegeforen 2020;140(17). https://doi.org/10.4045/tidsskr.20.0849.

International Diabetes Federation. IDF DIABETES ATLAS 9th edition 2019. GLOBAL Fact sheet. [Tilgjengelig fra: https://diabetesatlas.org/data/upload/download/global_factsheet_en.pdf].

Saeedi P, Petersohn I, Salpea P, et al. Global and regional diabetes prevalence estimates for 2019 and projections for 2030 and 2045: Results from the International Diabetes Federation Diabetes Atlas, 9th edition. Diabetes Research and Clinical Practice 2019;157:107843. https://doi.org/10.1016/j.diabres.2019.107843.

Ruiz PLD, Stene LC, Bakken IJ, et al. Decreasing incidence of pharmacologically and non-pharmacologically treated type 2 diabetes in Norway: a nationwide study. Diabetologia 2018;61(11):2310-8. https://doi.org/10.1007/s00125-018-4681-4.

Nystad T, Melhus M, Brustad M, et al. Ethnic differences in the prevalence of general and central obesity among the Sami and Norwegian populations: the SAMINOR study. Scand J Public Health 2010;38(1):17-24. https://doi.org/10.1177/1403494809354791.

Broderstad AR, Melhus M. Prevalence of metabolic syndrome and diabetes mellitus in Sami and Norwegian populations. The SAMINOR—a cross-sectional study. BMJ Open 2016;6(4):e009474. https://doi.org/10.1136/bmjopen-2015-009474.

Naseribafrouei A, Eliassen BM, Melhus M, et al. Ethnic difference in the prevalence of pre-diabetes and diabetes mellitus in regions with Sami and non-Sami populations in Norway – the SAMINOR1 study. Int J Circumpolar Health 2016;75:31697. http://doi.org/10.3402/ijch.v75.31697.

Hansen KL. Ethnic discrimination and health: the relationship between experienced ethnic discrimination and multiple health domains in Norway’s rural Sami population. Int J Circumpolar Health 2015;74:25125. https://doi.org/10.3402/ijch.v74.25125.

Naseribafrouei A, Eliassen BM, Melhus M, et al. Prevalence of pre-diabetes and type 2 diabetes mellitus among Sami and non-Sami men and women in Northern Norway – The SAMINOR 2 Clinical Survey. Int J Circumpolar Health 2018;77(1):1463786. https://doi.org/10.1080/22423982.2018.1463786.

Naseribafrouei A, Eliassen BM, Melhus M, et al. Estimated 8-year cumulative incidence of diabetes mellitus among Sami and non-Sami inhabitants of Northern Norway – The SAMINOR Study. BMC Endocr Disord 2019;19(1):66. https://doi.org/10.1186/s12902-019-0399-7.

Blodprøverør

Published

2022-03-16

Issue

Section

Book chapters