9. Iellemguojme vahágahttem ja psykalasj vájve – mánnán vahágahtedum dasi vájkkut

Astrid M. A. Eriksen; Marita Melhus

doi:10.7557/7.6471

Authors

Astrid M. A. Eriksen UiT Norgga árktalaš universitehta https://orcid.org/0000-0002-8854-3207
Marita Melhus UiT Norgga árktalaš universitehta https://orcid.org/0000-0002-8535-868X

DOI:

https://doi.org/10.7557/7.6471

Keywords:

iellemguojme vahágahttem, SAMINOR, sáme nissuna, psykalasj vájve

Abstract

E gávnnu åvdep guoradallama ma li gehtjadam iellemguojme vahágahttemav sáme álmmuga gaskan. Diehtep vahágahttem åbbålattjat, ja iellemguojme vahágahttem sierraláhkáj, vájkkut psykalasj varresvuohtaj nievres láhkáj, ja árvvedahtte sámij gaskan la sæmmi láhkáj. SAMINOR 2 – gatjálvissjiemáguoradallama dáhtáj milta lip gehtjadam man dábálasj la iellemguojmev dåbdulattjat, rubbmelattjat ja sevsalattjat vahágahttet. Lep aj gehtjadam gåktu goavge ja depresjåvnå symptåvmå aktij gulluji iellemguojme vahágahttemijn sámij ja álmmuga gaskan ietján. Guoradalájma aj jus siján gudi lidjin iellemguojmes vahágahtedum ja mánnán vahágahtedum lidjin ienep duodalasj varresvuoda vájve gå sij gudi dåssju lidjin iellemguojmes vahágahtedum jali dåssju lidjin mánnán vaháguhtedum. Båhtusa vuosedin 13 % nissunijs ja 2 % ålmmåjs diededin lidjin juoktá iellemguojmes vahágahtedum (dåbdulattjat, rubbmelattjat ja sevsalattjat). Viek edna stuoráp oasse sáme nissunijs diededin sij lidjin dåbdulattjat ja rubbmelattjat vahágahtedum iellemguojmestis gå rivggoj buohtastahttá. Ij lim tjerdaj gaskan sieradus galles nissunijs lidjin dåbdulattjat, rubbmelattjat ja sevsalattjat vahágahtedum iellemguojmestis. Guoradallam vuoset la tjielgga aktijvuohta psykalasj varresvuoda vájvij gaskan ja makta iellemguojmes vahágahteduvvá, ja danna ij lim makkirak sieradus tjerdaj jali sjiervij gaskan. Dat merkaj vahágahttem la sæmmi duodalasj nágina psykalasj varresvuohtaj, lehkus dal nissun jali ålmåj, sábme jali ij. Siján gudi lidjin sihke mánnán ja iellemguojmes vahágahtedum lidjin ienep duodalasj vájve varresvuodajn gå sij gudi diededin iellemguojmme vahágahttá, valla ælla mánnán vahágahtedum.

Downloads

Download data is not yet available.

Metrics

Metrics Loading ...

Author Biographies

Astrid M. A. Eriksen, UiT Norgga árktalaš universitehta

Astrid M. A. Eriksen la álgos skihppijsujtár ja sujna l epidemiologijja dåktårgráda UiT Vuona arktalasj universitiehtas. Sån barggá Sáme varresvuodadutkama guovdátja postdåktårin ja OsloMet – Storbyuniversitetet vuostasjamanuænssan. Astrid barggá varresvuodadutkamijn mij dættot vahágahttemav ja seksuálalasj illastimijt sáme sebrudagájn.

Marita Melhus, UiT Norgga árktalaš universitehta

Marita Melhus la statistihkár ja barggá seniorinsjenierran Sáme varresvuodadutkama guovdátjin, UiT Vuona arktalasj universitiehtan. Sån vásstet SAMINOR ja Fra bygd til by dáhtábásaj åvdås ja viehket dutkijt statistihkalasj analijsaj ja programmierimijn. Marita la guojmmetjállen edna artihkkalijn ja rapårtåjn maj sisadno la Vuona biele sámij varresvuoda dille.

References

Mikton CR, Butchart A, Dahlberg LL, et al. Global Status Report on Violence Prevention 2014. Am J Prev Med 2016;50(5):652-9. https://doi.org/10.1016/j.amepre.2015.10.007. https://doi.org/10.1016/j.amepre.2015.10.007

Eriksen A, Melhus M, Jacobsen BK, et al. Intimate partner violence among Sami and non Sami- the importance of childhood violence: The SAMINOR 2 questionnaire study. Scand J Public Health 2021. https://doi.org/10.1177/14034948211024481. https://doi.org/10.1177/14034948211024481

Garcia-Moreno C, Pallitto C, Devrives K, et al. Global and regional estimates of violence against women: Prevalence and health effects of intimate partner violence and non-partner sexual violence. Geneva: Word Health Organization, 2013. (ISBN 978-92-4-156462-5). https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/85239/9789241564625_eng.pdf.

Politiet. Nasjonal drapsoversikt 2019. Drap i Norge 2010–2019. [Tilgjengelig fra: https://www.politiet.no/globalassets/04-aktuelt-tall-og-fakta/drap/drapsoversikt-2019.pdf].

Thoresen S, Hjemdal OK (redaktører). Vold og voldtekt i Norge: En nasjonal forekomststudie av vold i et livsløpsperspektiv. Rapport Nr. 1/2014. Oslo: Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatisk stress, 2014. (ISBN 978-82-8122-070-6). [Tilgjengelig fra: https://www.nkvts.no/content/uploads/2015/11/vold_og_voldtekt_i_norge.pdf].

Daoud N, Smylie J, Urquia M, et al. The Contribution of Socio-economic Position to the Excesses of Violence and Intimate Partner Violence Among Aboriginal versus Non-Aboriginal Women in Canada. Can J Public Health 2013;104(4):e278-e283. https://doi.org/10.17269/cjph.104.3724. https://doi.org/10.17269/cjph.104.3724

Eriksen A, Hansen K, Javo C, et al. Emotional, physical and sexual violence among Sami and non-Sami populations in Norway: The SAMINOR 2 questionnaire study. Scand J Public Health 2015;43(6):588-96. https://doi.org/10.1177/1403494815585936. https://doi.org/10.1177/1403494815585936

Eriksen A, Hansen K, Schei B, et al. Childhood violence and mental health among indigenous Sami and non-Sami populations in Norway: a SAMINOR 2 questionnaire study. Int J Circumpolar Health 2018;77(1):1508320. https://doi.org/10.1080/22423982.2018.1508320. https://doi.org/10.1080/22423982.2018.1508320

Gilbert R, Widom CS, Browne K, et al. Burden and consequences of child maltreatment in high-income countries. Lancet 2009;373(9657):68-81. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(08)61706-7. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(08)61706-7

Eriksen A. “Breaking the silence”: interpersonal violence and health among Sami and non-Sami - a population-based study in Mid- and Northern Norway. Tromsø: UiT Norges arktiske universitet, 2017. (ISBN 978-82-8378-001-7). https://hdl.handle.net/10037/11290.

Bredal A, Eggebø H, Eriksen A. Mangfoldsperspektiver i forskning på vold i nære relasjoner, i Bredal A, Eggebø H, Eriksen A (redaktører): Vold i nære relasjoner i et mangfoldig Norge. Oslo: Cappelen Damm Akademisk, 2020. (ISBN 978-82-02-65228-9). https://doi.org/10.23865/noasp.99. https://doi.org/10.23865/noasp.99.ch1

Kuokkanen R. Gendered Violence and Politics in Indigenous Communities: The cases of aborigional people in Canada and the Sámi in Scandinavia. International Feminist Journal of Politics 2014;17(2):1-18. https://doi.org/10.1080/14616742.2014.901816. https://doi.org/10.1080/14616742.2014.901816

Vangen T. Overgrepene i Tysfjord – erfaringer og funn fra politiets etterforskning. Politiet. Nordland politidistrikt, 2017. [Tilgjengelig fra: https://www.politiet.no/globalassets/04-aktuelt-tall-og-fakta/voldtekt-og-seksuallovbrudd/sluttrapporttysfjord_endelig.pdf].

Berglund E, Henriksen T, Amdal H, Heatta K. Den mørke hemmeligheten. Verdens Gang (VG). 2016 11.06.2016. [Tilgjengelig fra: https://www.vg.no/nyheter/innenriks/i/3A5gX/den-moerke-hemmeligheten].