12. Dearvvašvuođabálvalusaid gielalaš ja kultuvrralaš heiveheapmi – Kollektiiva vuoigatvuohta, dearvvašvuođafágalaš hástalus, individuála dárbbut

Authors

  • Inger Dagsvold UiT Norgga árktalaš universitehta

DOI:

https://doi.org/10.7557/7.6474

Keywords:

sápmelaččat, dearvvašvuođabálvalusat, sámegiella

Abstract

Norgga sámi álbmogis lea lága bokte nannejuvvon riekti oažžut ovttadássásaš dearvvašvuođabálvalusaid mat leat heivehuvvon sihke sin giela ja kultuvrra ektui. Dát doavttergrádaprošeakta lea jearahallamiid bokte guorahallan maid sámi pasieanttat ja terapevttat geain lea iešguđetlágan etnalaš duogáš oaivvildit makkár mearkkašupmi sámegielas ja sámi kultuvrras sáhttá leat ja movt dat sáhttet boahtit ovdan psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusa dikšundilálašvuođain Norgga davvisámi guovllu spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Bohtosat čujuhit ahte gielalaš ja kultuvrralaš heiveheapmi lea kompleaksa, ja ahte daid heiveheapmi orru gártan ovttaskas terapevtta duohkai. Terapevttat vásihedje ahte dearvvašvuođainstitušuvnnat dávjá eai kárte pasieanttaid gielladárbbuid ovdal go dikšun álgá. Terapevttat fertejedje ieža identifiseret pasieanttaid giela ja fállat sámegielat bálvalusaid aitto go pasieanttat bohte. Dat attii unnit vejolašvuođa fállat bálvalusa mii lei gielalaččat heivehuvvon. Bohtosat čujuhit ahte guovttegielat pasieanttat ja terapevttat lonohallet sámegiela ja dárogiela gaskkas divššus. Giellaválljemii váikkuhit máŋggabealat sosiála ja kultuvrralaš fáktorat. Váilu diehtu das leatgo váikkuhusat giellalonohallamis dikšuma oktavuođas. Terapevttain geat serve guorahallamii ledje máŋga oaivila das mii sámi kultuvra lea, muhto digaštalle hárve pasieanttaid «kultuvrralaš vásáhusaid» bargoustibiiguin. Moadde terapevtta suokkardedje movt iežas ja/dahje dearvvašvuođasuodjalusa kultuvra sáhttá váikkuhit dasa movt sii ipmirdit sámi pasieanttaid vásáhusaid ja muitalemiid. Sii ohcaledje fágalaš digaštallamiid movt láhččet sámi kultuvrii saji oppalaččat, ja adde ovdamearkan konkrehta pasieanttaáššiid. Bohtosat čujuhit ahte dearvvašvuođainstitušuvnnain lea dárbu systemáhtalaččat kártet pasieanttaid giela ja plánet sámegielat dikšofálaldaga ovdal konsultašuvnna. Bohtosat čujuhit maiddái ahte lea dárbu máhttui movt ja mainna lágiin sáhttá «sámi kultuvrralaš» beliid sajáiduhttet psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusbálvalusaide klinihkalaš relevánta vugiin. Lea dárbu eanet dihtui das movt kollektiiva rivttiid sáhttá ovddidit dearvvašvuođa – ja fuolahusbálvalusan nu ahte váldet vuhtii sámi pasieanttaid individuála dárbbuid.

Downloads

Download data is not yet available.

Metrics

Metrics Loading ...

Author Biography

Inger Dagsvold, UiT Norgga árktalaš universitehta

Inger Dagsvold lea ámmát buohccidivššár geas lea erenoamášoahppu borasdávdadivššus. Kapihtal 12 vuođđun lea su doavttergráda jagis 2019 man fáddán lei gielalaš ja kultuvrralaš heiveheapmi dearvvašvuođabálvalusain sámi álbmogii. Inger bargá Sámi dearvvašvuođadutkama guovddážis. Son lea SAMINOR 3 vuosttaš oasi prošeaktajođiheaddji, mii lea kvalitatiiva jearahallaniskkadeapmi mii guorahallá maid máŋggačearddalaš álbmot davvin oaivvilda dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeapmi sin guovllus galggašii fátmmastit.

References

NOU 1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkning i Norge. Sosial- og helsedepartementet. Oslo: Statens forvaltningstjenester, 1995. [Tilgjengelig fra: https://www.regjeringen.no/no/dokumenter/nou-1995-6/id139873/].

NOU 2016:18 Hjertespråket. Forslag til lovverk, tiltak og ordninger for samiske språk. Kommunal- og moderniseringsdepartementet. Oslo: Departementenes sikkerhets- og serviceorganisasjon.Informasjonsforvaltning, 2016. [Tilgjengelig fra: https://www.regjeringen.no/no/dokumenter/nou-2016-18/id2515222/].

Dagsvold I. Cultural adaption of mental health services to the Sami: a qualitative study on the incorporation of Sami language and culture into mental health services [Doktorgradsavhandling]. Tromsø: UiT Norges arktiske universitet, 2019. (ISBN 9788275896467). https://hdl.handle.net/10037/16468.

Kirmayer LJ. Rethinking cultural competence. Transcult Psychiatry 2012;49(2):149-64. https://doi.org/10.1177/1363461512444673.

Fishman JA. Who Speaks What Language to Whom and When? La Linguistique 1965;1(2):67-88. [Tilgjengelig fra: https://www.jstor.org/stable/30248773].

Kemi RR. Om å være profesjonell i lokalsamfunn. I: Eidheim H, Stordahl V (red). Kulturmøte og terapi i Sápmi. Karasjok: Davvi Girji, 1998, s. 107-125. (ISBN 978-82-7374-395-0).

Hedlund M, Moe A. “De forstår ikke hva som er viktig for oss”: helsetjenester og sørsamer. Steinkjer: Nord-Trøndelagsforskning, 2000. [Tilgjengelig fra: http://hdl.handle.net/11250/2444863].

Samisk kvinne på legebesøk

Published

2022-03-16

Issue

Section

Book chapters